Kui ühe naturaalarvu jagamisel teisega saadakse tulemuseks naturaalarv, siis öeldakse, et esimene arv jagub teisega.
Millega jagub |
Jaguvuse tunnus |
2-ga |
Arv jagub kahega siis, kui arvu üheliste number on paarisnumber.
|
3-ga |
Arv jagub kolmega siis, kui arvu ristsumma jagub kolmega.
|
4-ga |
Arv jagub neljaga siis, kui arv lõpeb kahe nulliga või tema kaks viimast numbrit
moodustavad arvu, mis jagub neljaga.
|
5-ga |
Arv jagub viiega siis, kui tema üheliste number on 0 või 5.
|
6-ga |
Arv jagub kuuega siis, kui ta jagub 2-ga ja 3-ga.
|
7-ga |
Arv jagub seitsmega siis, kui arvu kolmest viimasest numbrist moodustatud
arvu ja ülejäänud numbritest moodustatud arvu vahe (või vastupidi) jagub seitsmega.
|
8-ga |
Arv jagub kaheksaga siis, kui arv lõpeb kolme nulliga või tema kolmest
viimasest numbrist moodustatud arv jagub kaheksaga.
|
9-ga |
Arv jagub üheksaga siis, kui arvu ristsumma (numbrite summa) jagub üheksaga.
|
10-ga |
Arv jagub kümnega siis, kui arvu üheliste number on null.
|
11-ga |
Arv jagub 11-ga siis, kui arvu kolmest viimasest numbrist moodustatud arvu
ja ülejäänud numbritest moodustatud arvu vahe (või vastupidi) jagub 11-ga.
|
12-ga |
Arv jagub 12-ga siis, kui ta jagub 3-ga ja 4-ga.
|
13-ga |
Arv jagub 13-ga siis, kui arvu kolmest viimasest numbrist moodustatud arvu ja
ülejäänud numbritest moodustatud arvu vahe (või vastupidi) jagub 13-ga.
|
18-ga |
Arv jagub 18-ga siis, kui ta jagub 2-ga ja 9-ga.
|
25-ga |
Arv jagub 25-ga siis, kui tema kaks viimast numbrit on nullid või moodustavad
arvu 25, 50 või 75.
|
50-ga |
Arv jagub 50-ga siis, kui tema kaks viimast numbrit on nullid või moodustavad
arvu 50.
|